Rahvusvaheline Baltic Sea Action Summit tippkohtumine toob 10. veebruaril Helsingisse Läänemeremaade riigipead, erinevate ettevõtete, ühenduste ja institutsioonide esindajad. ”Härjal tuleb sarvist haarata nüüd, sest varsti võib see olla juba liiga hilja”, lausub Soome välisministeeriumi Läänemere suursaadik Jari Luoto.
Luoto teab, et Läänemere päästmiseks on vaja teha koostööd. ”On tähtis, et eri projektid rakendataks ühiste eesmärkide taha”, rõhutab ta.
”Tippkohtumise eesmärgiks on Läänemere kaitsealasesse töösse kaasata riikide juhid, erinevad ettevõtted, organisatsioonid ja institutsioonid, ütleb Luoto. Tippkohtumise lisaväärtuseks peab ta seda, et siin luuakse koostöösuhteid eri osapoolte vahel ning ka riigid hakkavad aktiivsemalt rakendama omi kaitsemeetmeid.
Tippkohtumine on president Tarja Haloneni, peaminister Matti Vanhaneni ja Baltic Sea Action Groupi ühine algatus, millel keskendutakse konkreetsele tegevusele. ”Kõik kohtumisest osavõtjad võtavad endale siduvaid kohustusi Läänemere päästmiseks”, räägib Luoto.
Siduvaid kohustusi on saadud juba üle 130 ning riikide kohustused avalikustatakse tippkohtumisel. ”Kohustuste täitmise kontroll jätkub peale tippkohtumist”, kinnitab Luoto.
Soome välisministeerium on vastutav tippkohtumise korraldamise eest. ”Tippkohtumine ja kohustuste kogumisega seotud ettevalmistav töö on ka välisministeeriumi jaoks olnud uuelaadne, selgepiiriline töö Läänemere heaks”, ütleb Luoto.
Luoto tunneb muret Läänemere olukorra pärast. Suurimate probleemidena näeb ta siin eutrofeerumist ja laevaliiklusega seotud riske. ”Laevaliiklus kasvab Läänemerel jõudsasti, nafta ja kütuste transport samuti. Merekeskkond on kergelt haavatav ning ei talu tõsiseid katastroofe”.
”Me peaksime leidma vahendeid, millega vähendada põllumajanduse saasteid Läänemerre. Tegutsema peab nüüd, sest varsti võib selleks liiga hilja olla”, arvab Luoto.
Siiski on silmapiiril ka lootuskiiri. ”Euroopa Liidu Läänemere strateegia on hästi käima läinud. Mitmesuguseid projekte ja töid on juba alustatud”, sõnab Luoto.
Läänemere strateegia sisaldab 15 prioriteetset ala, mis on jagatud koordineerimiseks liikmesriikide vahel. ”Soome koordineerib neist nelja koos teiste riikidega”, räägib Luoto.
”Soome keskkonnaministeerium koostöös Poola vastava ametkonnaga vastutab eutrofeerumise vastaste abinõude rakendamise eest. Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium omakorda vastutab koos Taani kolleegidega meresõidu turvalisuse eest. Põllumajandus- ja metsamajandusministeerium koos Rootsi vastava ministeeriumiga vastutab jätkusuutliku põllu- ja metsamajanduse ning kalastuse eest. Sellele lisaks tegeleb siseministeerium sisemise turvalisuse küsimustega”, jutustab Luoto.
Välisministeeriumil on Läänemere töös koordineerv roll. ”Läänemere suursaadikule laekub pidevalt informatsiooni sellest, mis Läänemere kaitse alases töös toimub Soomes, mis teistes Läänemere äärsetes riikides ja Euroopa Komisjonis”. Luoto sõnul eeldab Läänemere suursaadiku töö laia võrgustumist ja meediaväljaannete teenust. ”Erinevad instantsid on olnud igati rahul, et välisministeeriumil on Läänemere suursaadik, kelle poole võib vajadusel pöörduda”.
Lingid:
