Kui endine Tallinna linnaarhitekt Carl Ludvig Engel kutsuti 1816. aastal Helsingisse Soome suurvürstiriigi uut pealinna kavandama, võttis ta Eestist kaasa Soomes uudse ehitusmaterjali – paekivi, mis tänagi ehib Helsingi ülikooli suursugust peahoonet. Ikka on Soome lahe tagant laenatud või lahe taha viidud isikupäraseimat, mis endal on, seda, mis teisel pool puudub.
Samamoodi võib mõtestada ka tänaseid Eesti–Soome suhteid, mis algavad tavaliste inimeste sõprussuhetest, perekondlikust läbikäimisest. Edasi tuleb kõikjale ulatuv kodanikuühiskonna koostöö. Sõpruskoole, -koore, -valdu, -kogudusi, -seltse on lugematu hulk, nad tegelevad iga päev oma ühise harrastusega, mis lähendab inimesi. Edasi administratiivne koostöö – vaevalt on Eestis või Soomes palju ametnikke, kes ei tunneks oma kolleegi teisel pool Soome lahte ega saaks talle vajadusel otse helistada. Ja muidugi kõrgeimal riikidevahelisel tasemel toimuv koostöö, riigijuhtide regulaarsed visiidid, kõnelused laua taga ja lauakõned – meie suhetepüramiidi tipp. Selle põhja moodustavad tavaliste inimeste suhted.
Ühised huvid EL-is
Soome liitus Euroopa Liiduga 1995, Eesti järgmises laienemisvoorus 2004. EL-is üheskoos olemine ja tegutsemine joonistab omavahelise suhtepüramiidi kõrvale teise, piltlikult teravikul seisva püramiidi. Seal teravikus on meie huvid ja toimimine ühinenud Euroopas, millest avardub välja kõige selle otsene mõju kogu riigile, ühiskonnale ja kodanikele.
Eesti saatkond Helsingis koges aastatel 2002–2004 väga suurt Eesti-huvi kasvu Soomes, kus see ju varemgi oli olnud kaunis ulatuslik. Tegime endast oleneva, et seda huvi ja infonõudmist rahuldada, ja mõistsime, et kahel naaberriigil pole kunagi varem olnud nii palju ühist kui EL-i liikmetena.
Eestil on mõistlik võtta eeskuju Soome liitumisjärgsest joonest: saada konstruktiivseks liikmesriigiks, õppida arusaamist, et ei ole olukorda, kus liikmesriigi ja kogu EL-i huvid oleksid vastandlikud. Sest kogu EL-i ühisest poliitikast ning ühistest aktsioonidest on kõigil võita. Liikmelisusest saadava kasu enamik ei tule Brüsseli fondidest, vaid suurde ühisturgu kuulumisest.
EL-is on Eestil ja Soomel palju ühiseid huvisid, millest mitmed tulenevad meie lähedasest asukohast ja sarnasest suurusest. Ühendusteede parandamine ülejäänud Euroopaga, olgu meritsi või maitsi. Energia-alased ühendused – Eesti ja Soome vaheline merekaabel Estlink peaks valmima 2006. Läänemere keskkond, EL-i naabruspoliitika, Põhjamõõde, teenuste vaba liikumise edendamine – nende ühishuvide realiseerimiseks teeme soomlastega iga päev koostööd.
Rohkem ühendavat
Üle Soome lahe liiguvad peale sarnase EL-poliitika ka mõtted ja aated, vastastikune mõju ja tähelepanu. Liiga kitsad on väited, mille kohaselt oleme valinud “täiesti erineva ühiskonnamudeli” – Soome põhjamaise hea-oluühiskonna ning Eesti lausliberaalse vabaturuühiskonna. Riigi funktsioonide ulatuses on Soome lahe eri kallastel küll suured käärid, kuid ühiskond on palju enamat kui vaid riik ja selle roll.
Kui vaadata Eesti traditsioonilise seltsitegevuse kiiret taastamist uuel iseseisvusajal, Eestile ja Soomele ühist luterlikku kultuuritraditsiooni, kahe rahva esindajate igatsust laupäevase sauna järele oma suvilas, siis saame väga sarnase pildi. 2003. aastal tehtud küsitluses pidas 41% soomlasi Eestit Soomele lähedasemaks kui Rootsit (38%), kellega soomlasi ometi seob 600 aastat ühist riiki, õiguskorraldus, üks riigikeel jne.
Me jälgime teineteist ja parima võtame üle. Eestis on just Soomest võrdluspildi otsimine tihti esimene, mis mõne probleemi kerkides mõttesse tuleb. Tahaksime Soome elatustaset, hariduskorraldust, Nokiat. Soomes on Eestit vähem võrdlusmaana kasutatud – 50 nõukogude aasta vältel polnud ka eriti, mida võrrelda. Nüüd on olukord hakanud muutuma. Eesti lihtsast ja arusaadavast maksusüsteemist kõnelevad Soome avalikus debatis soodsalt ka tippmajandusteadlased, Eestist tulev konkurents on sundinud mõnegi Soome ettevõtte või majandusharu mõtlema uuenemisest või ümberorienteerimisest. 2004. aasta laienemine tõi globaliseerumise EL-i sisse, ka Eesti ja Soome vahele. Siin on meil panustada oma dünaamilisuse ja seni veel odavamate hindadega, varasematel liikmesriikidel aga tohutute kogemuste, stabiilsuse ja investeeringutega.
Täiendame teineteist
Seda ei tasu peljata ka juhul, kui see toob hetkeks muutusi harjumuspärasesse. Eesti aednik Lõuna-Soomes, soomlane Eesti prillipoe kundena, aga ka sakslasest arst keeleliselt lähedases rootsikeelses Soome linnas töötamas – kõik see osutab nii reaalsete kui veelgi rohkem mentaalsete, eelarvamuslike piiride kadumisele. Ma pole kohanud ühtki soomlast, kes oleks uskunud osa Soome ametiühingute viis aastat tagasi käibele lastud väiteid, nagu võiks Soome tööturule tungida 400 000 eestlast, kui inimeste liikumise piirangud kaoksid. Tegelik elu tõendabki, et meie liitumisel Soomes tööjõu vabale liikumisele kehtestatud üleminekuperiood pole soomlaste endi tööministeeriumi uuringu kohaselt täitnud ühtki talle seatud ülesannet; vastupidi, piirang on tekitanud negatiivseid lisailminguid.
Muidugi liigub üle lahe ka halba, viimasel ajal üha rohkem just majanduskuritegevust. Piirid peavad kurjategijaid aga harva. Lahendus ühiste ohtude tõrjumisel pole barjääride kõrgemaks ehitamine, vaid Eesti ja Soome korrakaitsestruktuuride üha tihedam koostöö. Selleks on vaja usaldust, mis kasvab just sellesama igapäevase koostöö käigus.
Nii täiendame me teineteist, kaks sugulasrahvast, kaks partnerriiki Euroopa Liidus. Täiendame iga päev, vahetame kogemusi, anname teineteisele nõu, töötame koos. Kui vaja, küsime üksteiselt ka abi. Ma ei taha puudutada hiljutise traagilise kopteriõnnetuse järgset meediadebatti. Tahan vaid tõdeda, et abi palumine on enamasti märk tugevusest, mitte nõrkusest.
Kirjutise alguses meenutasin episoodi Soome ja Eesti kultuurivahetusest. Tänavu kevadel saime kogeda samasugust. Mainekat Retretti kunstikeskust juhtima kutsutud Anu Liivak tõi Helsingisse Peeter Mudisti loomingu esindusnäituse. Tõi parimat, mida Eestil on. Parim leiab ikka tee üle Soome lahe.
Matti Maasikas, Eesti suursaadik Soomes aastatel 2001-2005
Artikkel ilmus algselt Eesti Päevalehes 26.augustil 2005
Värskendatud 11.01.2006
