Otse sisuni
Soome välisministeerium

"Tali-Ihantala 1944" Kinomajas 26.4 - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset : Uudised

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudised, 14.04.2008

"Tali-Ihantala 1944" Kinomajas 26.4

Tallinna Kinomajas, Uus tn 3, etendub 26. aprillil kell 14.00 Soome sõjafilm "Tali-Ihantala 1944". Film on soome keeles.

Filmis "Tali-Ihantala" räägitakse Soome Jätkusõja suurimast lahingust läbi viie lühikese loo. Kaitseliinid Karjala maakitsusel murtakse läbi ning nõukogude väed, kellel on tunduv arvuline ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, tungivad edasi. Soome kaitse on laiali löödud.

Film jutustab 1944. aasta pea lootusetutest üritustest teha võimatut, peatada vaenlase ülekaalukad jõud ning viimase jõunatukesega tagasi lüüa kindlalt tunduv kaotus. See tõrjevõit oli omamoodi ime, kuid kuidas see saavutati?

Peale Stalingradi lahingut 1943. aastal algas sakslaste taganemine. Soome olukord muutus hullemaks peale seda, kui venelased 1944. aastal murdsid Leningradi blokaadi ja hakkasid kavandama soome armee lõplikku löömist.

Lääneliitlaste dessant Normandiasse algas 6. juunil 1944. Kolm päeva peale seda alustas punaarmee ülekaalukate jõududega pealetungi Karjala maakitsusel. Soomlased pidid taganema ning kaotasid lühikese võitluse järel ka Viiburi.

Marssal Mannerheim, soome armee ülemjuhataja, pöördus oma sõdurite poole sõnadega: "On aeg panna piir vaenlase sissetungile meie maale, ... Loodan väga, et soome sõdur oskab vajaduse korral ära kasutada maastiku iseärasusi ja oma sisu, et luua vaenlase vastu läbitungimatu kaitse."

President Risto Ryti sõlmis omalt poolt lepingu, millega sai saksa poolelt tähelepanuväärset relvaabi.

Peale jaanipäeva liikus lahingute raskuspunkt Viiburist kagusse, kus algasid ägedad Tali-Ihantala lahingud, suurimad põhjalas. Nendest võttis osa 50000 soome ja 150000 vene sõdurit. Peale toibumist esialgsest ýokist võitlesid soomlased raevukalt, sõna otseses mõttes tundes nuga oma kurgul. Meeleheitlik vastupanu üllatas venelasi sedavõrd, et nende rünnakuind hakkas raugema ja pealetung pandi 1944. aasta juuli alguses seisma.

Soomlaste tõrjevõit Ihantala juures oli venelaste jaoks suur tagasilöök. Kui nende rünnakud takerdusid ka Vuosalmi, Viiburilahe, Nietjärvi ja Ilomantsi juures, oli Stalin valmis sõlmima relvarahu, ilma et Soomelt oleks nõutud tingimusteta kapituleerumist.

1944. aastal teenis kaitsejõududes pea 65% 20-29 aastastest meestest. Suur osa tööstusest oli allutatud sõjavajadustele, mis tähendas seda, et kodudes oli suur puudus igapäevastest tarbeesemetest ja toidust. Hinnad tõusid ning rahva hinges oli mure oma kodumaa saatuse pärast. Paljud toiduained olid kaardil ning pereemad pidid üles näitama leidlikust et toita ja riietada iseennast ja oma peret. Kuna suurem osa mehi oli rindel, pidid naised õppima tegema ka meeste töid. Palju vajalikke tegemisi tehti ära talgutööde korras, mis ühendas rahvast.

Filmiga "Tali-Ihantala 1944" tähistati Soome vabariigi 90. aastapäeva. Filmi tegijate meelest on olnud eriliselt tähtis rääkida inimestele nendest Soome ajaloo seisukohast pöördelistest sündmustest kui peatati vaenlase pealetung. Ilma selleta ei oleks Soome säilitanud oma iseseisvustdumaa saatuse pärast. Paljud toiduained olid kaardil ning pereemad pidid üles näitama leidlikust et toita ja riietada iseennast ja oma peret. Kuna suurem osa mehi oli rindel, pidid naised õppima tegema ka meeste töid. Palju vajalikke tegemisi tehti ära talgutööde korras, mis ühendas rahvast.

Filmiga "Tali-Ihantala 1944" tähistati Soome vabariigi 90. aastapäeva. Filmi tegijate meelest on olnud eriliselt tähtis rääkida inimestele nendest Soome ajaloo seisukohast pöördelistest sündmustest kui peatati vaenlase pealetung. Ilma selleta ei oleks Soome säilitanud oma iseseisvust.

"Meie, kes me oleme sündinud peale sõja lõppemist, ei oska endale ette kujutada, mida tähendab võidelda oma maa eest. Me ei suuda küllaldaselt hinnata seda, mida meie veteranid pidid läbi elama, et meie võiksime elada rahus. Loodame, et film vähemalt mingilgi määral suudab meile näidata, mida meie veteranid suutsid korda saata. Ja kui vähemalt ükski vaataja hakkab oma südames

Lisateavet filmist

Prindi lehekülg

Värskendatud 18.04.2008


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed