Otse sisuni
Soome välisministeerium

Uudiskiri - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset : Uudiskirjad

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudiskirjad, 23.11.2010

PÖFF

Sel aastal on PÖFFi fookuses Soome filmid

Pimedate Ööde Filmifestivali põhiprogramm algab 24. novembril. Meil on ülimalt hea meel teatada, et sel aastal on Soome filmid festivali fookuses. Põhiprogrammis nähakse koguni 14 Soome filmi. Järgnevalt lühikesed filmide tutvustused. Rohkem infot leidub PÖFFi kodulehelt www.poff.ee.

Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele

Avafilm: Kadunud kaup ehk jaht jõuluvanadele / Rare Exports: A Christmas Tale, 2010 

Mis on Soome kõige tuntum, ajatum ja edukam turundus- või ekspordiartikkel teavad vist küll kõik. Ei, ei see pole kindlasti ei kummikud, taskutelefon, suusahüppajad ega ammugi mitte kliima. Loomulikult on see üks punase kuue ja halli habemega meesterahvas kaugelt Põhjast. Aga mida me temast üldse tegelikult teame? See film avab lõpuks ometi tõelaeka. Ja tõde võib olla palju julmem kui me oma tegelikkuse illusioonides seni arvanud oleme. Kuigi Eesti vaatajaile on kindlasti südantsoojendav näha, et selle tõe üks olulilimaid lülisid, ehk vana jõuluvana ise on ju hoopis Rakvere Teatri näitleja Peeter Jakobi.  Loe lisaks...

Äärelinn / Rööperi

Äärelinn / Rööperi, 2009

Tundub, et režissöör Aleksi Mäkelä on jõudnud oma parimasse ikka. Sisuliselt iga aastaga paiskab ta vaatajate ette uue filmi. Tema senimaani värskeim linatöö Äärelinn tutvustab elu Helsingi äärelinnas Punavuoris, rahvakeeli Rööperis, mis on tolleaegne kriminaalse elemendi liivakast ja kuritegevuse tuiksoon; see on paik, millest iga mõistlik inimene hoiab heaga kaugemale. Linnaosa on küll väike, aga rühmitusi, kes siin ülemvõimu haarata sooviksid, jällegi mitu. Nii tekib hulganisti lahkarvamusi. Filmi stsenaariumi aluseks on Harri Nykäneni ja Tom Sjöbergi raamat, mis põhineb inimeste mälestustel ja reaalselt juhtunud sündmustel Rööperi linnajaos. Loe lisaks...

Eluaur

Eluaur / Miesten vuoro, 2010

On raske leida veel mehisemat, veel ilusamat, veel soomelikumat filmi kui Eluaur, mis laseb vee jooksma nii kuumal saunalaval küdevate meeste kui ilmselt ka kõigi vaatajate silmadest. Sest on ju saun eelkõige teraapiline puhastumise aegruum, kui siinkohal modernset sõna kasutada. Igatahes on see paik, mille pühadusest ja sisemisest toimest saavad ilmselt lõpuni aru ainult pimedas varjulises kuusemetsas omi asju toimetavad introvertsed soomeugrilased. Intiimses ja palavas aegruumis lahtirulluvate lugude filmimine ei ole olnud ülesanne kergemate killast, ent Jonas Berghällil ja Mika Hotakaisel on see õnnestunud dokfilminduse meistrikraadi vääriliselt. Eluaur on esitatud Soome poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Loe lisaks...

Eravaldus

Eravaldus / Yksityisalue

Mitmele Maunu Kurkvaara 1960. aastate teosele on omane üsna toores polemiseeriv stiil, kuid tema parim film Eravaldus, mis käsitleb linnaplaneerimise ja -ehitamise teemat, kaldub sellest kõrvale. Film algab enesetapu ja küsimusega: miks on tunnustatud arhitekt elust tüdinud? Vananemine, hirm keskpärasuse ees, kinnisvaraspekulantide ülbus ja elustiilis valitsev isekus ning tühisus, pettumus lähisuhetes ja üleüldised suhtlemisraskused – kõik see ei seleta muidugi olukorda, kus lihtsalt pole üheseid vastuseid. Siin leiavad kajastamist kõik kaasaegsest filmikunstist tuttavad teemad: üksildus, suhtlemisraskused ja häbi. Loe lisaks...

Freetime Machos

Freetime Machos, 2009 

Film “maailma ühest kõige põhjapoolsemast ja tagantpoolt kolmandast ragbimeeskonnast” ei saagi olla midagi vähem naljakamat kui see vaimukas filmi turunduslause aimata annab. Kõik võistkonnapordiga kokkupuutunud mehepojad ilmselt teavad, missugust suuvärki selline naistevaba tsoon tähendada võib. See film on otsapidi kummardus nii rahvaspordile laiemalt kui ka introvertsele lihtsale (soome) mehele, kelles ärkab sporti tehes alati üles väike üleannetu ja vabameelne poisike. Loe lisaks...

Käbi selja all

Käbi selja all / Käpy selän alla, 1965

Selle filmiga tahtis režissöör Mikko Niskanen vabaneda filmikunstis valitsenud rangetest tavadest ja reeglitest ning uuendada Soome kino kaasaegseks kunstiliigiks. Film võitis eriti noorte täiskasvanute armastuse ja jõudis tänu tollaste noorukite täpsele kujutamisele kultusfilmi staatusse. Filmi raami moodustab kahe noore paarikese suvine matk. Konventsionaalne Riitta ja boheemlik Santtu on suhtes, mis kummalegi täit rahuldust ei paku, neurootikust Leena ja kergemeelne Timppa on aga hädas oma sugueluga. Käbi selja all sai üheks oma aja vaadatuimaks filmiks Soomes. Käbi selja all

Õnnemäng

Õnnemäng / Onnenpeli, 1965

Filmi teemaks on klassikaline armukolmnurk: reporter Jussi elab koos stjuardess Leenaga ning nende juurde kolib ajutiselt modell Telle. Jussi ja Telle vahel tekib põgus suhe, mis lõpeb sama kiiresti kui algas. Pärast seda vahejuhtumit elavad kõik vanamoodi edasi, ehk vaid pisut targemana kui enne. Tegelaste hoolikas elukutsevalik on tingitud nende kaasaegsest ja vabameelsest ellusuhtumisest ning ka pinnapealsusest. Režissöör Jarva tahtis selle valiku kaudu kujutada nende kergemeelset elustiili kriitilisest aspektist ning rõhutada seeläbi tänapäeva inimsuhete pinnapealsust. Peategelaste kõrval on filmis oluline roll ka Helsinkil. Loe lisaks...

Polaarjoone sangarid

Polaarjoone sangarid / Napapiirin sankarit

Vinge komöödia otse polaarjoone tagant. Janne saab tüdruksõbralt viiskümmend eurot uue digiboksi jaoks: õhtul tuleb telekast “Titanic”, mida ei saa ühelgi juhul vaatamata jätta. Baari põigates kohtab Janne sõpru ja raha kaob nagu mutiauku. Kodus ootab ultimaatum: kui järgmise päeva hommikuks kodus digiboksi pole, kolib Inari välja ja jutul lõpp. Poistel ei jää muud üle kui tuunitud Sierra garaažist välja lükata ning läbi Lapimaa öö Rovaniemi poole kihutada. Tee peal tuleb kolmel töötul semul ka välja mõelda, kuidas elektroonikaostu finantseerida. Lumisest road-movie’st kiirgub sellele päikesenapile maailmanurgale iseloomulikku musta huumorit, absurdseid kiikse ja peenet eneseirooniat. Ühes võib kindel olla: selline film saab sündida ainult Soomes. Loe lisaks...

Printsess

Printsess / Prinsessa

Printsess on lugu ühiskonna poolt vaimuhaigeks tunnistatud naisest, kes oma pulbitseva olemusega suudab parandada end ümbritsevaid inimesi ja oma elukeskkonda. Filmi stsenaarium põhineb Anna Lappalaineni (1896–1988) elulool, kes veetis 50 aastat oma elust Tuusulas asuvas Kellokoski vaimuhaiglas, mida võib teatud mõttes pidadagi tema “elutööks”. Aastate jooksul võitis särav ja armastusväärne Printsess koos oma “õukonnaga” nii kaaspatsientide ja haigla personali kui ka ümberkaudse külarahva imetluse ja austuse, mille kinnituseks on Printsessile Kellokoski haigla parki püstitatud ausammas. Peamiselt 1940. aastate lõpus ja 1950ndatel hargnev lugu annab lisaks Printsessi ja teda ümbritseva maailma vastuolulistele suhetele hea ülevaate tollastest ravimeetoditest vaimuhaiglates ja kavandavatest reformidest. Loe lisaks...

Reindeer Spotting

Reindeerspotting - põgenemine jõuluvanamaalt / Reindeerspotting - Escape from Santaland

Joonas Neuvonen on endine narkosõltlane Soome põhjapoolseimast linnast Rovaniemist. Ka kõik tema lähedasemad sõbrad tarvitasid igapäevaselt drooge. Oma sõltuvuse süvenedes otsustas Neuvonen hakata oma kaaslaste elu videokaameraga jäädvustama. Nüüdseks, sellest elust eemaldununa, on ta kuude vältel filmitud kaadritest lavastanud selle häiriva, kunstiliselt huvitava ja õpetliku teose. Me tutvume noorte igapäevaga, mida sisustavad erinevate narkootikumide tarbimine, televiisor, joomine, kaklused ja „elatise” teenimine varguste näol. Pärast järjekordset vahelejäämist määratakse aga Janile vanglakaristus, mille tagajärjel otsustavad külmast ja kõledast Rovaniemist tüdinenud noored põgeneda hoopis päikeselisse Lõuna-Euroopasse uuesti alustama. Loe lisaks...

Siin algab seiklus

Siin algab seiklus / Täällä alkaa seikkaulu

Jörn Donneri kolmandas filmis Siin algab seiklus on autori isikupära ja rõhuasetused selgesti näha. Siin kohtuvad tegelikkus ja väljamõeldis, päriselu ja film ning vaatenurk, milles Donner oma nägemused paljastab. Siin on oluline osa Helsingil ja Soome ühiskonnal, kuid kesksel kohal on siiski inimesed. Anne ja Toivo kohtusid Berliinis ning neil oli põgus romantiline suhe, nüüd püüavad nad leida teineteist ja iseend pidevalt muutuvas Helsingis. Nende suhted ja otsingud jäävadki otsinguteks ilma erootiliste ilminguteta. Üheski kaadris ei toimu nende vahel midagi intiimset, on vaid eraldav klaassein, ilmetud näod ja vaikus. Loe lisaks...

Suguvõsa viimane

Suguvõsa viimane / Sukunsa viimeinen

Väike neenetsi tüdruk Neko elab Jamaali poolsaarel koos oma vanaema ja isaga traditsioonilist põdrakasvatajaelu. Tüdruku ema on aga kannatanud haiglas olles oma umbkeelsuse pärast ja soovib, et tütargi vene keele ära õpiks. Sedasama tahavad ka neenetseid kolhoosidesse ajavad ja “tsiviliseerivad” ametivõimud. Neko viiakse vastu tahtmist kodusest püstkojast suurde külla internaatkooli, kus talle pannakse vene nimi ning teda hakatakse kasvatama aktiivseks nõukogude nooreks. Neko hoiab vaguralt, kuid kindlalt kinni sellest, mis talle tundub hea ja õige ning trotsib venestamist. Markku Lehmuskallio ja ta neenetsist abikaasa Anastasia Lapsui on Aki Kaurismäe kõrval soome enim rahvusvahelist tunnustust pälvinud filmilavastajad.  Loe lisaks...

Vesa-Matti Loiri

Vesku

Vesku on Mika Kaurismäe südamlik ja siiras elulooline dokfilm ikooni staatuses mehest, kes mänginud üle 60 filmis, täitnud tele-eetrit koos Spede Pasaneniga lugematul hulgal tunde, ning kelle südamlike lauludega 30 albumit on ostetud sadades ja sadades tuhandetes. See on film mehest, kes alustas näitlejakarjääri juba aastal 1962. Soomlastele lihtsalt Vesku on mänginud surematuteks tegelasteks teiste seas näiteks Uuno Turhapuro ja Jean-Pierre Kusela, kes elavad edasi kõigi nendega korragi kokkupuutunute mälestustes ja internetiklippide avarustes.  Filmi ilusaimad kaadrid on üles võetud Vesku Lapimaa kodus Inari ja Ivalo kandi vaikuses. On selgelt tunda, et see on paik, kus soomlaste tulest ja veest läbi käinud suurmees end väga hästi tunneb. Loe lisaks...

 

Prindi lehekülg

Värskendatud 23.11.2010


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed