Otse sisuni
Soome välisministeerium

Soome politsei jagas aumärke kolmele Eesti politseiametnikule - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudised, 23.11.2016

Soome politsei jagas aumärke kolmele Eesti politseiametnikule

Soome ja Eesti politsei- ja piirivalveametid tähistasid oma koostöö 25. aastat

Soome politsei otsustas anda aumärgid kolmele Eesti kõrgemale politseiametnikule. Teenetemärgid anti üle teisipäeval, 22. novembril Soome suursaatkonnas, kus tähistati ka riikide vahelise koostöö 25. aastat. Soome politsei jagab väga harva teenetemärke välismaalastele. Eestlaste saadud tunnustus näitab koostöö  sügavust.

Soome politsei hõbedase teeneteristi said Eesti Politsei- ja Piirivalve peadirektor Elmar Vaher ning asedirektor Joosep Kaasik. Soome politsei kuldne teenetemärk anti Eesti politseimajor Tarmo Viikmaale. Teenetemärgid andsid üle Soome suursaadik Kirsti Narinen ja Soome politseiülem Seppo Kolehmainen.

Ansiomerkin saajat
Eesti Politsei- ja Piirivalve peadirektorile Elmar Vaherile(paremal) anti üle Soome politsei hõbedane teeneterist ja Soome politsei kuldne teenetemärk Eesti politseimajor Tarmo Viikmaale (vasakul). Teenetemärgid andsid üle Soome suursaadik Kirsti Narinen (teine vasakult) ja Soome politseiülem Seppo Kolehmainen. PPA asedirektor Joosep Kaasik, kes sai Soome politsei hõbedase teeneteristi, ei saanud üritusel osaleda.

”Mujal Euroopas rääkides olen kasutanud tihti Soomet ja Eesti hea näitena”, kirjeldas keskkriminaalpolitsei juht Robin Lardot. Üheks heaks näiteks on ühiste uurimisgruppide ”joint investigation teams (JIT)” suur arv.

Saab
Politseikoostöö alguse sümboliks võib pidada Soome politsei Saabi, mis kingiti Eestile.

Turvaline Eesti on kasulik ka Soomele

Soome panus taasiseseisvunud Eesti Politsei- ja piirivalveameti ehitamisel on olnud esmatähtis. Selle taustal ei olnud ainult armastus vennasrahva vastu.  Soome aitas samas ka ennast. ”See oli absoluutselt ka Soomele kasulik, et meie lõunapool on stabiilne ja turvaline riik”, selgitas suursaadik Kirsti Narinen.

”Piirivalveametil tuli alustada nullpunktist”, meenutas Henn Karits, kes oli veerandsajandit tagasi ükse Eesti Piirivalve taasehitajatest. Kõige tähtsam abi, mida Soome käest saadi olid koolitused, rõhutasid nii Politsei kui ka Piirivalve endised ja praegused esindajad.

Karits
Henn Karits rääkis, kuidas Eesti piirivalvel tuli 25 aastat tagasi alustada nullpunktist.

Info jagamine põhineb usaldusel. ”Usaldust saab petta vaid ühe korra. Eestlased pole seda teinud”, kirjeldas ajalooseminaris Soome Piirivalveameti asedirektor ja pikaajaline Frontexi peadirektor Ilkka Laitinen.

Politseile oma ametikonna uuestiehitamine tähendas Nõukogudeaegse miilitsa ümberehitust. Suure töö õnnestumisest räägib see, et täna päeval on Eesti rahva usaldus politsei vastu sama kõrge kui Soomes. Iseseisvuse alguses oli see väga madal.

Ennustada on varasest raskem

”Tulevikus on üks suuremaid siseturvalisuse väljakutseid sisseränne ning sisserändajate integreerimine ühiskonda. Ka selles asjas võib Eesti õppida Soome kogemustes ja ära kasutada teadmisi”, tõdes Eesti Politsei- ja Piirivalve peadirektor Elmar Vaher.

Kolmikko
Kõva kolmik paneelis: Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Soome politsei peadirektor Seppo Kolehmainen, Soome Piirivalveameti asedirektor ja pikaajaline Frontexi peadirektor Ilkka Laitinen.

”Suur küsimus saab olema ka Venemaa. Üleüldse on varasest raskem ennustada piiriala turvalisust”, jätkas Ilkka Laitinen.

Teisipäeva jubeliseminaarist võttis osa umbes 70 endist ja praegust politseijuhti ning sideohvitseri mõlema riigi politsei- ja piirivalveametist.

Yleisö
Seminaril said kokku 70 inimest, kellel on ühist töökogemust 1500 aasta võrra.
Prindi lehekülg

Värskendatud 1.12.2016


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed