Otse sisuni
Soome välisministeerium

Soome presidendi Sauli Niinistö kõne Soome100-juubelikontserdil - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset : Uudised

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudised, 12.06.2017

Soome Vabariigi Presidendi Sauli Niinistö kõne Soome100-juubelikontserdil 10.06

President Kaljulaid, Kersti
Austatud Soome sõbrad ja soomlastest sõbrad,

Meie tänase õhtu teemaks on ühised laulud, mis meie kummagi maal on kõlanud ja kõlavad.  Meie maid ühendab otsekui tugev sild, mille üheks ehitusmaterjaliks on läbi aegade olnud muusika.

Foto: Sven Tupits/ Soome suursaatkond
Presidentit, kuva:  Suomi-instituutti
President Kersti Kaljulaid ning Sauli Niinistö koos proua Jenni Haukioga Soome100-juubelikontserdil Tallinnas 10. juunil.

Juba ammustest aegadest alates olid Kalevala ja Kalevipoeg runolauljate sama lugu. Muistsed sangarid olid vaprad ning nende saatused keerulised. Ka pärast neid tulevatele inimestele ei olnud ajad kergemad. Mõlemad maad on oma ajaloo jooksul käinud läbi tulest ja veest ja mõlemad rahvad pidid üha uuesti ja uuesti üles näitama julgust. Need ajad on loodetavasti läbi, aga me peame neid aegu mäletama.

Meie kui soome-ugri  rahvad  ei räägi üldjuhul oma tunnetest. Õnneks oskame seda teha läbi laulu ja luule. Oleme alati suutnud oma hinges olev mure, rõõmu, armastuse ja pettumuse oma lauludes võimsalt kõlama panna.

Võimsalt on kõlanud ka vabaduseiha. Eesti laulis ennast vabaks ja meie soomlased laulsime koos teiega, kuigi te ise seda ilmtingimata alati üle lahe ei kuulnudki. Just  eestlaste laulutraditsiooni tõttu on eriliselt tore ning liigutav, et tähistame Soome 100-aastast iseseisvust ja Soome vabadust  just siin Tallinnas ühise kontserdiga.

Täna siin laval üles astuvad muusikud  laulavad vabadusele samamoodi kui suvel 1988. Siis ei oleks Rock Summeril  ilmselt saanud veel laulda Finlandiat voi soomlaste Maamme laulu, aga lauldi siiski. " Sinu päev kord koidab, mu sünnimaa" - see sai tookord täiesti uue sisu. Mäletame sellest ajast Villu Tamme "Tere perestroikat" ja Tõnis Mäe " Koitu" – Eesti kõigi aegade kuulsaimat laulu, kus seljad sirgena marsiti vabaduse koiduvalguse poole.

Mäletame ka kui väga Juice Leskinen igatses Eestit – Eesti, Eest, Eesti, kaipaan sinne... –  või kuidas need sõnad nüüd läksidki? Ja Tallinna igatsus oli peal ka Miljoonasade-nimelisel bändil.

Foto: Sven Tupits/ Soome suursaatkond
Anu Laitila, Jenni Haukio
Soome Instituudi juhataja Anu Laitila tutvustab Jenni Haukiole näituse "100 Soome asja" huvitamaid palu.

Enam ei ole vajadust igatseda. Vabadus on toonud meie maad ja rahvad taas kokku. Tänasel õhtul saame jagada rõõmu meie ühisel peol. Tavaliselt jagame oma igapäevaseid argiseid rõõme ja muresid. Me tuleme ja läheme – ületame Soome lahe, ilma et sellele rohkem mõtlekski. Ja õigupoolest on see hea.

Meil on ka ühine hümn. Sõnad on küll erinevad, aga tunne on sama. Armastus oma isamaa vastu, usk oma tulevikku  -  see on meile ühine Soome lahe mõlemal kaldal. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" – "Oi Soomemaa, me sünnimaa".

Nagu juba varem mainisin, soomlased oma emotsioone välja näitama ei kipu ja oma tunnetest ei räägi. Seda aga sooviksin täna öelda küll - kui vaatan teid täna siin, siis võin öelda, et mu süda laulab koos teiega.

Meil on täna ainukordene võimalus näha tohutut rahvahulka, kes tähistab Soome juubelit ja vabadust oma naabermaa pealinnas. Need laulud ja lood, mida täna Vabaduse väljakul kuuleme, kinnitavad veelgi sidet meie kahe maa vahel.

Soovin tänada teid kõiki – nii soomlastest kui ka eestlastest esinejaid kui ka soomlastest ja eestlastest osalejaid, kes sellele kontserdile on tulnud – üheskoos teeme sellest meeldejääva õhtu.

Yhdessä, Tillsammans, Üheskoos.Tänan!

LOE LISAKS:

Prindi lehekülg

Värskendatud 12.06.2017


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed