Otse sisuni
Soome välisministeerium

Põllkülas avati ingerisoomlaste päästeoperatsioonile mälestustahvel - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudised, 15.06.2018

Põllkülas avati ingerisoomlaste päästeoperatsioonile mälestustahvel

Viimase sõja ajal toimunud ingerisoomlaste evakueerimisoperatsiooni juhi, professor Pentti Kaitera auks avati Lääne-Harju vallas, Põllkülas  evakuatsioonilaagri hauaplatsil mälestustahvel. Põllküla kaudu evakueeriti Soome üle 63 tuhande ingerlase. Teekonnal hukkunute viimane rahula on plaanis korrastada järgmisel aastal mälestushiieks.

pollkula
Ingerlastest abistajad ja nende järeltulijad ühispildil: kohaliku ingerlasest toetaja ja ühendusepidaja Ilmar Laheranna lapselaps Urmet Jänes, kalmistuprojekti organiseerija Taisto Raudalainen, Marjatta Kaitera, Matti Kaitera, Liisa Vakkilainen, Anna Ervamaa, Pertti Vakkilainen ja Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi esimeesVladimir Vari, kes hooldanud matmispaika 30 aastat.

Tallinna–Paldiski maantee ääres oli aastatel 1943 –  44 Põllküla evakuatsioonilaager, mille kaudu viidi ingerisoomlasi sõja jalust  Soome. President Risto Ryti määras seda operatsiooni juhtima professor Pentti Kaitera. Ta oli varem osalenud nn Salpalinja plaanis ning viinud läbi Soomes sõjaaegsed Suurtalgud.

Muistolaatta
Pentti Kaitera mälestustahvel.

Austamaks Kaitera tehtud tööd avati Põllkülas mälestustahvel maikuu viimasel pühapäeval, mil traditsiooniliselt peetakse Põllkülas ingerisoomlaste vabaõhujumalateenistus.   Üritusel osalesid Pentti Kaitera lähisugulased: poeg Matti Kaitera ja abikaasa Marjatta Kaitera, tütar Liisa Vakkilainen ja abikaasa  Pertti Vakkilainen ning tütretütar  Anna Ervamaa.

"Ingerlased tunnevad sügavat austust Kaitera vastu", tõdes Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi esimees Taisto Raudalainen mälestustahvli avamistseremoonial.

Kõik ei pidanud rängal teekonnal katsumustele vastu

Evakuatsioonioperatsioon algas 1943. aasta hilissügisel. Selle tulemusel  oli 1944. aasta suveks Põllküla evakuatsioonilaagri kaudu Soome viidud ühtekokku 155 laevatäit ehk üle 63 000 ingerisoomlase.

evakuoidut
Kohal oli ka kokku paarkümmend ingerisoomlast, kes olid oma lapsepõlves olnud Põllküla evakuatsioonilaagris.

Põllküla ja Paldiski kogunemislaagrisse saabus  kõige intensiivsematel perioodidel kuni kolm rongitäit ehk kokku umbes 300-1300 pagulast ööpäevas. Laagris oli oma ümberpaigutamist ootamas samaaegselt isegi 14 500 ingerisoomlast. Olud olid rängad, kuna laager oli kavandatud kolm korda väiksema inimeste arvu jaoks. Endised sõjaväe kasarmud ja kuurilobudikud olid ülerahvastatud.

Haigused kimbutasid laagrit ja toidust oli puudus.  Hinnanguliselt tuhat viissada kogunemislaagrisse kinni jäänu viimseks puhkepaigaks sai Põllküla või Paldiski. Põllkülas on ainult möni üksik tähistatud haud, suurim osa on ilma hauatähiseta kalmukünkad looduses. Lisaks tähistatud ja tähistamata üksikkalmudele, on Põllküla matmispaigas vähemalt kaks ühishauda.

Pinnas täis vaikitud ajalugu

Ingerisoomlaste evakuatsioonioperatsiooni kohta teatakse vähe nii Soomes kui Eestis. Nõukogude Liit rajas Paldiskisse sõjaväebaasi, mille ala sisse hauad jäid. Hukkunute saatusest ei olnud sobilik rääkida.

Ljudmilja Beljajeva
Ljudmilja Beljajeva, oma neiupõlvenimelt Otsolainen, viibis 4-aastaselt Põllküla evakueerimislaagris. Tema rääkis oma loost suursaadik Kirsti Narinenile ning Pentti Kaitera lastele.

Ka Soomes pigem vaikiti asjaolude kohta. Moskva rahulepingu järgi tuli Soomel tuua evakueeritud ingerlased tagasi. Nad ei saanud tagasi oma kodudesse, vaid deporteeriti mitmele poole Nõukogude Liitu.

Hauaplatse on aastate jooksul aidanud otsida kohalik elanik Ilmar Laherand, kes elas evakuatsoonilaagri lähedal ja õppis lapsepõlves tundma ingerlasi. Hiljem sai  Ilmar Laherannast kohalik ingerlaste giid, kontaktisik ja mälestuste hoidja.

Paldiski on kui lühikokkuvõte Eesti lähiminevikust, ja selle pinnas on täis vaikitud ajalugu. Põllküla naabruses Kloogal oli Saksa okupatsiooni ajal koonduslaager. Nõukogude Liidu ajal nimetati ka Põllküla laagrit ekslikult koonduslaagriks  ja teekonna raskustes hukkunuid ”fasismi ohvriteks”.

Yleisöä
Välijumalateenistusest ja tänuplaadi avalikustamisest võttis osa sadakond inimest.

Kõik ingerlased teavad Põllküla nime. Peaaegu igas perekonnas on neid, kellel on Paldiskist ja Põllkülast oma isiklikud kogemused. Lapsepõlves laagri kaudu Soome viidud ingerisoomlastest on elus veel mitmed. Üks nendest on Ljudmilja Beljajeva, neieupõlvenimega Otsolainen. Ta oli 4-aastasena Põllküla evakuatsioonilaagris. Ta jutustas oma elulugu suursaadik Kirsti Narinenile ning Pentti Kaitera lastele mälestustahvli avamisüritusel. Laagris omal ajal viibinud inimestest oli  üritusel kohal paarkümmend.

Liput
Eesti, Ingeri ja Soome lipud Põllkülas.

Põllküla ühishaua ala korrastatakse mälestushiieks

Põllküla hauaplats on plaanis korrastada mälestushiieks, mis meenutab loodusparki. Metsatee, mis viib kalmistu sissepääsuni, tehakse korda. Ühishaudade peale kasvanud sarapuud, kadakad ning muud puud ja põõsad jäävad alles.

Kunstnik Harvi Varkki kavandis on kalmistu keskpunktiks mälestuskivi, mille ääres on nüüd avatud Pentti Kaitera bareljeef ja peal ingerlaste hauarist. Loodusliku kivi ümber on kavandatud rõngasristikujuline kõnnitee. Kalmistu on lihtne austusavaldus sõjaohvritele. See peaks valmima aastal 2019.

Projekti finantseeritakse peamiselt eesti, soome, rootsi ja vene ingerisoomlaste  annetuste eest. Hanke toetajaks on Soome Tallinna suursaatkond ja suursaadik Kirsti Narinen.

Hautapaikka
Põllküla kalmistul on vaid mõned märgitud hauad, suurem osa on lihtsalt hauakünkad.

Kalmistu korrastamiseks võib annetada Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi Põllküla kontole: Swedbank EE482200221043130431, BIC HABAEE2X,
selgitusse märkida "muistolehto/kalmistu”.

Tekst ja pildid: pressinõunik Hannele Valkeeniemi

LISAINFOT: 

Kesä-Inkeri 2013: Inkerisuomalaisten lähtösatamassa Paldiskissa http://www.inkeri.ee/inkeri/2013-5/s8-9.pdf

Kasperi Hasala: Muistomerkki Paldiskissa menehtyneille inkerinsuomalaisille, Inkeri-liiton lehti, 2008

Taisto Raudalainen: Süütu – kas mitte ilmsüütu? Sirp 03.02.2018 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/suutu-kas-mitte-ilmsuutu/

Taisto Raudalainen, Oma maa ubina äitsen. Ingerisoomlased 20. sajandil. Tallinn, Argo. 2013.

Prindi lehekülg

Värskendatud 26.06.2018


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed