Otse sisuni
Soome välisministeerium

Eesti Vabadussõjas esimesena langenud soomlane saab hauakivi - Soome suursaatkond, Tallinn : Aktuaalset

SOOME SUURSAATKOND, Tallinn

Kohtu 4
15180 Tallinn, Estonia
Tel. +372-6103 200
E-post: sanomat.tal@formin.fi
Eesti | Suomi | English | Svenska | facebook | 
Normaalne fontSuurem font
 
Uudised, 19.12.2018

Eesti Vabadussõjas esimesena langenud soomlane saab hauakivi

Eesti Vabadussõja pöördelahingute 100. aastapäeval 3. jaanuaril 2019 osaleb ka Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

Esimene Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlik on maetud Kuusalu kalmistule kui tundmatu Soome vabatahtlik. Alles viis aastat tagasi selgus, et tegemist on Lapuas sündinud ja Isokyrös elanud Aukusti Tuomineniga.

Foto: Eesti Filmiarhiiv
Suomen ensimmäiset vapaaehtoiset ovat tulleet 30.12.1918 Tallinnaan, kuva Eesti Fotoarhiiv
1.Soome vabatahtlike salga esimene kompanii saabumas Peetri platsile, praegusele Vabaduse väljakule paraadile 30.12.1918. Kolonni ees vasakult 1. kompanii ülem, kapten Anto Eskola, salga ülem, major Martin Ekström, salga adjutant, leitnant Elmar Kirotar.

Aukusti Tuominen saab 100 aastat pärast matmist hauakivi, kui Kuusalus tähistatakse 3. jaanuaril Eesti Vabadussõja pöördelahingutes võidelnute 100. aastapäeva. Kohale tulevad Eesti valitsuse ja parlamendi juhatuse esindajad. Mälestustseremoonial kõnelevad kaitseministrid Jussi Niinistö ja Jüri Luik. Soomest saabuvad kohale Aukusti Tuomineni otsesed järglased. Üks nende seast on Isokyrös elav Heikki Knookala, kellele tuli üllatusena teade selle aasta novembris oma vanaema isa saatusest.

Eesti Vabadussõjas osales 3700 vabatahtlikku Soomest. Nad jagunesid Martin Ekströmi juhitud 1. Vabatahlike salgaks ning Hans Kalmi juhitud Põhja Poegade rügemendiks. Esimesed mehed, nende hulgas ka Aukusti Tuominen, saabusid Eestisse 30.12.1918.

Soome abi Eestile koordineeris Helsingis tegutsenud Eesti abistamise peakomitee. Peale seda, kui Eesti välisasjade volinik Jaan Tõnisson oli saatnud abipalve, hakati Soomes kiiresti tegutsema Eesti abistamise nimel. ”Vennasrahvast tuleb aidata!”, tõdes Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud Soome senati 25. novembri 1918. aasta istungil.

Päriselt tundmatu sõdur

Aukusti Tuominen määrati sidemeheks Eesti 1. jalaväepolgu 13. roodu. Tuominen langes Tallinna lähistel, Kiiu valla Kosu külas 05.01.1919.  Ta surnukeha leiti järgmisel päeval ja maeti Kuusalu kalmistule 08.01.1919 kui tundmatu Soome vabatahtlik. Tema isikut ei tuvastatud ilmselt seetõttu kuna ta oli alles saabunud rindele ning mehed ei tundnud üksteist. Lisaks olid temalt varastatud mh saapad ja dokumendid.

Sõjaajaloo uurijad ja huvilised said esimese langenud isiku tuvastatud alles aastal 2013. Tuominenil oli abikaasa Sanna Tuomineniga viis last, kellest viimane sündis alles pärast isa langemist.

Aastal 1923 anti Tuominenile VR II/ 3 klassi Eesti Vabadusrist isikliku vapruse ees Vabadussõjas: ”Hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas”, seisis autasu selgituses.

Loe lisaks:

Aukusti Tuomineni kohta (eesti ja soome keeles) : https://estofilia.finland.ee/2018/01/august-tuominen.html

100 aastat Vabadussõja pöördelahingudest, mälestusteenistus ja kontsert: https://www.ev100.ee/et/eesti-vabadussoja-poordelahingute-100-aastapaeva-malestusteenistus-ja-kontsert

100 aastat pöördelahingutest toob Kuusallu Eesti ja Soome kaitseministrid: http://www.kuusalu.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/N6m2O3Np2ozZ/content/id/22056272?redirect=http%3A%2F%2Fwww.kuusalu.ee

Prindi lehekülg

Värskendatud 9.01.2019


© Soome suursaatkond, Tallinn | Kontaktandmed