Läänemere piirkonna koostöö parandamine, eriti merekeskkonna kaitse tõhustamine, on Soome valitsuse üks tähtsamaid eesmärke. Soome lööb kaasa Euroopa Liidu esimese regionaalse programmi, Läänemere piirkonna strateegia elluviimisel. Läänemere kaitseks mõeldud tegevuste hoogustamiseks käivitati Soomes nn. BSAS-protsess, mille raames 2010. a.veebruaris Helsingis toimus Läänemere äärsete riikide esindajate tippkohtumine, Baltic Sea Action Summit.
Läbi kogu ajaloo on Läänemeri olnud Soome väliskaubandusele tähtsaimaks ühendusteeks. Foto: MEK-image.
Läänemeri on ainulaadne ja ökoloogiliselt väga tundlik mereala. Seetõttu on äärmiselt murettekitav, et Läänemeri on ka üks kõige reostatumaid meresid kogu maailmas. Läänemere kõige tõsisemaks probleemiks on ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumine.
Mere halb olukord mõjutab negatiivselt merendusalast tegevust nii otseses kui kaudses mõttes. Senist arengusuunda on aga võimalik muuta. Läänemere probleeme suudame lahendada vaid piirkonna kõigi riikide ühiste jõupingutustega, avaliku ja erasektori koostöös.
Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia ja tegevuskava kiideti heaks Euroopa Nõukogus 2009. a. oktoobris. Tegemist on regiooni esimese sisemise regionaalse strateegiaga, mille eesmärgiks on tõhustada EL-i praegust tegevust piirkonnas, muuta selgemaks EL-i tasandi ja piirkondliku tasandi tööjaotus ning agendad, ning tuua regionaalne vaatenurk esile Euroopa Liidu erinevates poliitikasektorites.
Strateegia pakub Läänemere piirkonna koostööle uusi võimalusi ja vahendeid ning parandab liikmesriikide sisest ja regionaalset tööjaotust. Samas võtab see senisest paremini arvesse ka piirkonna omapära ja eritingimusi kogu Euroopa Liidu poliitikas.
Tegevuskavas on ära toodud Läänemere piirkonna neli põhilist töösuunda:
Tegevuskava elluviimiseks on kavandatud 15 prioriteetset punkti, milledest Soome koordineerib nelja:
Paljud eesmärgid, näiteks merekeskkonna kaitse ja meresõidu ohutuse alal, nõuavad piirkonna kõikide riikide, kaasa arvatud Venemaa samaaegseid ja ühiseid jõupingutusi. Ka majanduse ja kaubanduse arengus ning liiklusalastes investeeringutes peab arvestama kogu regiooni vajadusi, kuigi oma sisemise strateegia elluviimise abinõude kohta teeb otsused EL ise. Kõige tähtsamaks küsimuseks on koostöö ülesehitamine Euroopa Liitu mittekuuluvate maadega võrdsetel alustel ja üheskoos nõu pidades. Läänemere strateegia annab positiivse signaali kõikidele regiooni riikidele ning on tõenduseks EL-i kasvavast huvist meie piirkonna vastu.
2007. aasta detsembris kiitsid Läänemere regiooni riigid heaks Läänemere kaitsekomisjoni HELCOM-i tegevusplaani (Baltic Sea Action Plan) millega määratleti Läänemere kaitse seisukohalt olulised tegevusplaanid. Euroopa Liidu Läänemere strateegia keskkonnaosa tugineb suures osas BSAS-protsessile. Tegevusplaani elluviimiseks avaldasid Soome president Tarja Halonen ja peaminister Matti Vanhanen koos Ilkka Herlini juhitud Baltic Sea Action Group`iga Läänemere kaitse tõhustamiseks mõeldud uuelaadse tegevusplaani, mis tipnes 2010. aasta 10. veebruaril Helsingis toimunud kõrgetasemelise kohtumisega Baltic Sea Action Summit.
BSAS protsessi põhiliseks ideeks on koondada nii avaliku kui erasektori ettevõtteid, organisatsioone ja erinevaid institutsioone, et innustada neid ellu viima Läänemere keskkonna seisukohalt positiivseid tegusid. Need ettevõtmised koondatakse BSAS-projektis riikide, omavalitsuste, ettevõtete, organisatsioonide, institutsioonide jne. kohustusteks, millede täideviimist jälgitakse.
Kõik Läänemre regiooni maad osalesid tippkohtumisel – enamus nendest riigijuhtide tasemel. Osavõtjaid oli kokku umbes 400, lisaks valitsuste esindajatele olid esindatud erinevad ettevõtted ja kolmas sektor aga ka sellised strateegiliselt tähtsad objektid nagu sadamad, energiaettevõtted, jäätmekäsitlusettevõtted jm. Tippkohtumisel osalemise eelduseks oli Läänemere olukorra parandamiseks siduvate kohustuste võtmine. võivad võtta endale kohustusi ja anda sellega oma panuse tippkohtumise õnnestumiseks.
Nii näiteks osalevad ettevõtted Läänemere heaks tehtavas töös andes oma oskusi, tooteid või resursse mitmesugustesse projektidesse ning muutes oma tegevust Läänemerele sõbralikumaks.
Tippkohtumisele kutsuti ka Läänemere keskkonnakaitse seisukohalt olulisi rahvusvahelisi organisatsioone ja finantsasutusi, kes on alustanud uusi projekte muuhulgas ka Euroopa Liidu Läänemere strateegia teostamiseks (HELCOM, EBRD, Põhjamaade Investeerimispank NIB).
Läänemere merekeskkonna kaitseks võetavate kohustuste võtmine osana BSAS-protsessist on jätkunud ka peale tippkohtumise lõppu. 2010. aasta lõpuks oli juba 160 erinevat institutsiooni võtnud endale kohustusi Läänemere olukorra parandamiseks. Läänemere tippkohtumise aastapäeval, 10. veebruaril 2011, korraldatakse Helsingis uus kohtumine, mille eesmärgiks põhiliselt raporteerida kuidas riiklike kohustuste täitmine edenenud on.
Värskendatud 9.02.2011
