Soome Euroopa Liidus

Soome on Euroopa Liitu kuulunud 1995. aastast. Oma eesmärgiks on Soome seadnud edendada Euroopa Liidu arendamist majandusliku, poliitilise ja turvalise ühendusena, et selle läbi tugevdada ka Soome julgeolekut ja ühiskonna heaolu.

Soome on Euroopa Liidu liige aastast 1995. Pilt: EL.

Euroopa Liit sai alguse Euroopa riikide majanduslikust ja poliitilisest koostööst möödunud sajandi keskel. Aastakümnete jooksul on koostöö laienenud 27 liikmesmaad ja peaaegu poolt miljardit inimest haaravaks Euroopa Liiduks. Liidu liikmesmaad on kohustunud töötama rahu säilitamise ja inimeste heaolu edendamise nimel.

Soome on osalenud Euroopa integratsiooniprotsessis juba 1961. aastast alates, mil saadi Euroopa vabakaubandusorganisatsiooni (EFTA) assotsieerunud liikmeks. 1973. aastal sõlmis Soome vabakaubanduslepingu Euroopa majandusühenduse EEC-ga ning sai EFTA täisliikmeks aastal 1986.

Oma soovist liituda Euroopa Liiduga teatas Soome 1992. aastal. Liitumissoovi taustal oli soov kindlustada oma julgeolekut ja laiendada majandusliku koostöö võimalusi. Euroopa Liiduga ühineti aastal 1995. Koos sellega said ka soome ettevõtted paremad võimalused tegutseda ühenduse siseturul.

Soome lööb kaasa Euroopa majandus- ja rahaliidus

Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Soome täievoliliselt ühenduse otsustusprotsessis. Pilt: EL.

Soome kuulub Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU), mis tähendab, et Soomes kasutatakse ühisvaluutana eurot. Soome kuulub ka Schengeni lepingu riikide hulka, mille tulemusel on kadunud piirikontroll Soome ja teiste Schengeni riikide vahel.

Koos teiste EL liikmesriikidega allkirjastas Soome 2007. aasta detsembris Lissaboni lepingu, mille Eduskunta järgmisel aastal ka ratifitseeris. Lissaboni lepingu eesmärgiks oli lihtsustada, muuta selgemaks ja efektiivsemaks liidu otsustusprotsess. Leping kinnitab liidule antud volituste põhimõtet: õigused ja volitused, mida liidule lepinguga ei ole antud, kuuluvad liikmesriikidele.

EL küsimuste käsitlemine Soomes

Põhiline vastutus Euroopa Liidu asjade jälgimise ja ettevalmistuse eest ning oma seisukohtade väljatöötamise eest lasub riigikantseleil ja ministeeriumitel. Välisministeerium vastutab EL küsimuste ettevalmistamise ja Soome seisukohtade väljatöötamise eest siis, kui need on seotud EL välissuhetega, EL arendamise ja laienemisega ning EL juriidiliste küsimustega. Iga ministeerium vastutab oma tegevusaladega seotud EL küsimuste ettevalmistamise eest ning osaleb EL erinevates institutsioonides neid puudutavas otsustusprotsessis.

Soome parlamendil, Eduskunnal, on võrreldes paljude teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu otsustusprotsessis hoopiski suurem roll. Vastavalt Soome põhiseadusele peab valitsus parlamenti informeerima, kuidas EL asju Soomes aetakse. Valitsus peab ära kuulama ka parlamendi soovitused Euroopa Liitu puudutavates küsimustes ja põhjendama valitsuse tegevust ja otsuseid nendes asjades.